Midagi lihtsat

Lausa imelihtne on neid geelküünlaid valmistada. Vaja läheb selleks:

• klaasi, purki või muud fantaasiarikast, kuhu küünal sisse valada - soovitatavalt ikkagi tulekindel
• küünlatahti - poes on täitsa müügil (Kaubamajas on valikuks 5cm ja 10cm)
• dekoratiivliiva, pärleid, merekarpe, klaasikilde jm.
• küünla geeli
• geeli värvimiseks värvitabletti
  
• poti ja lusikat küünlageeli sulatamiseks. Geeli on soovitatav sulatada veevannis (75..95 kraadi juures) aga ka ilma veevannita ei pidavat midagi juhtuma

Kuidas:

• puhastada tolmust/prahist/mustusest anum, kuhu küünal läheb
  
• valada soovi korral anuma põhja liiva, klaasikilde, pärleid vm.
• suruda küünlataht liiva või muu sellise sisse ning fikseerida tahi ülemine ots nugade, puutikkudega
• sulatada geel pidevalt segades. Geel peab olema täiesti vedel. (Geeli pigem sulatada vähe kui palju, sest alati saab juurde panna ning poti küljest on vähese koguse korral seda lihtsam lahti koorida).
  
• geeli värvimiseks lisada killukest värvitabletist. Mida suurema tüki lisad, seda läbipaistmatumaks geel muutub. Tooni andmiseks piisab pisikesest tükist.
• valada vedel geel anumasse dekoratsioonide peale ning lasta hanguda.
  

Geeli topsil on veel kirjas, et kui põletad, siis ainult järelvalve all ning enne dekoratsioonideni jõudmist küünal kustutada. Ettevaatlik tasub ka olla - ümbris võib minna kuumaks.

Järgmise katsetusena geelküünalde juures üritan leida võimalust seda lõhnastada. Kellelgi on ideesid?

tehtud!

No nii vahepeal on pikk paus olnud aga olen ka nüüd lõpuks oma linikud valmis saanud. Hea muster selles osas, et lihtne teha ja saab teha täpselt nii suure kui ise tahad.

Sai nagu millaski 2 kuud tagasi lubatud pilti sellest pluusist. Nüüd on ta olemas. Muster on Novita 2/94.

Siiditrükist

Siiditrükk on trükkimise meetod, kus värv kantakse trükitavale materjalile läbi peenikese võrgu (siidi), mis on pingutatud raamile. Pinnad, mis värvi ei pea läbi laskma on kaetud emulsiooniga. Siiditrüki nimi tuleb sellest, et varem kasutati võrgu asemel siidi. - vähemalt nii on kirjas ühel veebilehel

Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab

Minu vaikimise taga on olnud hoolas näputöö, mis mõnikord jäi pikemaks ajaks laua nurgale seisma. Aga siin ta nüüd on - minu kollane pitskoes pluus, millel on tegelikult juba umbes 7 aasta pikkune ajalugu.



Kui ma sellest samast lõngast sama mustriga pluusi esimest korda kudusin, siis õnnestus mul tagumine tükk kududa esitükist 2 mustrikorda laiem. Tolkorral see mind eriti ei morjendanud, üles ei viitsinud harutada ning õmblesingi kokku. Kandsin ka. Olgugi, et oli natuke lühike ja pidi pidevalt sättima, et ilusti hoiaks. Oma osa oli muidugi ka kandilisel kaelusel.
Selle aasta oktoobris, kui clapotis oli ilusti valmisti kootud, vaatasin tõsise pilguga seda kollast pluusi ning otsustasin ta üles harutada. Ning nüüd ta valmis ongi - paraja pikkusega, paraja laiusega ja V-kujulise kaelusega.

Mustri leidsin Novitast (ei mäleta praegult aastat ega numbrit). Lõnga tõi mulle vanatädi Soomest.
Pilt mustrist:



Ja kui ma nüüd ükskord jõuan kõik servad üle heegeldatud, siis postitan siia pildi teemaga "Kuidas pluus selga passib".