mõned fimovihjed päris-päris algajatele

teate, kui ma esimest korda hakkasin fimost asju tegema, siis ma olin ikka päris loll. aga ma ei leia, et see väga minu süü oleks, sest ma enda meelest tegin enne korraliku researchi ja lugesin igasuguseid veebilehti ja arvasin enne fimopakkide lahtikiskumist siiralt, et ma kujutan ette küll, kuidas see asi käib. aga noh, well. ikka tuli suur hulk väga elementaarseid asju ülatusena, nii et ma nüüd panen need üllatused siia kirja, et te teaks oodata. kui te juhtute sama lollid olema kui mina:)

fimovihje nr 1: see asi MÄÄRIB! valge ei määri muidugi, aga kõik teised värvid küll. ma ei tea, kuidas kogenud fimotajad olukorraga toime tulevad, mina igatahes jooksen kogu aeg kraani vahet, et ntx sinine värv peopesadest maha küürida, et saaks hakata punasega midagi tegema, ilma, et kokku määrdundlilla tuleks. see pagan ei tule niisama veega maha ka. optimaalne kombinatsioon on kuum vesi, nõudepesuvahend ja nõudepesuhari (viimane saab pärast järgmist kolme-nelja-viit nõudepesu ka oma originaalvärvi tagasi:P). ja nii iga kord, kui uue värvi tahad pihku võtta.

vihje nr. 2: see asi KLEEBIB ka. no ma vaatan, tegijatel on kõigil pastamasinad fimo rullimiseks, võibolla siis neil ei saa käed ka mustaks ja võibolla ei jää pastamasina külge fimo kinni ja üldse on kõik jube äge. minul, lihtsal inimesel, on taignarull, õigemini kaks taignarulli. alguses ma kasutasin seda plastmassist taignarulli, mida söögitegemiselgi, aga õige ruttu sain aru, et see pole hea mõte (vt vihje 1). ostsin endale pisema puust taignarulli spetsiaalselt fimo jaoks, aga kõik rullitav jäi sinna külge kinni ja isegi kui ma ta kätte sain, värvi andis ikka. lisaks jäi fimo kinni mu köögilauavakstule (ka seal olid veel pikka aega ebamäärase kujuga sinised plekid).

kõigepealt taipasin vakstu ja fimo vahele küpsetuspaberi panna. sai parem. aga tõeline murrang saabus siis, kui taipasin ka rullitava fimo peale küpsetuspaberi panna. see ei kleepu lõplikult kinni ja kui värvi on vaja vahetada, saab ka uue(d) paberi(d) võtta, nii et määrimisprobleem lahendub.

ega rullima muidugi ei pea, kui tahad niisama näpu vahel pisikesi imeasju voolida. aga kui tahta teha ntx lehmi;) või midagi niisugust - siis on rullida ikka vaja küll.

vihje nr 3: on olemas fimo classic ja fimo soft. fimo soft on oluliselt pehmem;) ja jällegi, kui üritada teda taignarulliga rullida, siis on vahe väga hästi tunda. classicut lihtsalt ei jaksa eriti õhukeseks rullida.

esimeseks korraks aitab küll.

lubatud lehmad

hahaa. ma mõtlesin küll, et ühe päeva jooksul kolme postitust ikka ei tee, aga näe, märkamatult jõudis kätte uus päev:D


saage palun tuttavaks, fimost lehmad, millest mõnedesse ma tegin augud (ei tea küll, kes ja kuhu neid riputada peaks tahtma), mõnedele panin magnetid külge (ehkki külmkapimagnet on maailma mõttetuim ese - aga no andke ideid, mida veel võiks fimost lehmaga teha) ja mõned kõrvetasin ahjus ära (need ei pääsenud pildile).

ülemine parempoolne helendab pimedas, laigulise valged laigud helendavad ka. päris spooky on öösel kööki minna, võite ette kujutada;)

suurusest ei saa pildil aru, aga umbes 7 cm pikad on.

minu esimesed triibulised

aga fimost rääkides: selle ehtekomplekti sain endale nii, et ise tegin fimost need, noh, junnid, ja osavam (ja paremini varustatud) sõbranna lisas paelad-konksud-värgid. roosa fimo on muide sädelevast punasest ja tavalisest valgest kokku segatud ja see on lihtsalt maailma suurim vedamine, et sõbrannal täpselt sama värvi roosa pael leidus:)