10. jaan 2008

Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab

Minu vaikimise taga on olnud hoolas näputöö, mis mõnikord jäi pikemaks ajaks laua nurgale seisma. Aga siin ta nüüd on - minu kollane pitskoes pluus, millel on tegelikult juba umbes 7 aasta pikkune ajalugu.



Kui ma sellest samast lõngast sama mustriga pluusi esimest korda kudusin, siis õnnestus mul tagumine tükk kududa esitükist 2 mustrikorda laiem. Tolkorral see mind eriti ei morjendanud, üles ei viitsinud harutada ning õmblesingi kokku. Kandsin ka. Olgugi, et oli natuke lühike ja pidi pidevalt sättima, et ilusti hoiaks. Oma osa oli muidugi ka kandilisel kaelusel.
Selle aasta oktoobris, kui clapotis oli ilusti valmisti kootud, vaatasin tõsise pilguga seda kollast pluusi ning otsustasin ta üles harutada. Ning nüüd ta valmis ongi - paraja pikkusega, paraja laiusega ja V-kujulise kaelusega.

Mustri leidsin Novitast (ei mäleta praegult aastat ega numbrit). Lõnga tõi mulle vanatädi Soomest.
Pilt mustrist:



Ja kui ma nüüd ükskord jõuan kõik servad üle heegeldatud, siis postitan siia pildi teemaga "Kuidas pluus selga passib".