Katsi esimene kolmnurkne

Kui juba, siis juba. Nimelt valmis minu esimene kolmnurkne rätt. Selle kudumise eellugu sai muidugi alguse juba augustis kui käisin ja piidlesin erinevaid rätte ja nende mustreid. Päris kindlat mõtet ei olnud, aga sammukese lähemale rätile sai, kui tellisin endale DROPS Lace punase lõnga. Mis imeline pehmus mulle postipakist sõrmede vahele sattus. Siis algas juba suurem kihelus millegi ilusa järele. Lõpuks valisin väljaSELLE. 
Kudumise algus oli paljulubav. Lõpp läks ainult vaevaliselt. Mees isegi mainis, et see "asi" ei saagi valmis. Kuid ma punnitasin igal õhtul ja võimalusel ka päeval kududa. Päris sajandit sellele kudumisele muidugi ei läinud. Kõigest natuke alla kuu. Järgmise räti kudumisel olen targem - võtan natuke jämedamad vardad. Sellest võib muidugi järeldada, et see rätt viimaseks ei jää.   

Tehnilised andmed:
Lõng DROPS Lace punane
Varras numbriga 3
Kaal 54 g
Kõrgus 67cm ja tiivasirutus 140cm
Mustrikordusi 7 (originaalil 5)

Sai nagu millaski 2 kuud tagasi lubatud pilti sellest pluusist. Nüüd on ta olemas. Muster on Novita 2/94.

Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab

Minu vaikimise taga on olnud hoolas näputöö, mis mõnikord jäi pikemaks ajaks laua nurgale seisma. Aga siin ta nüüd on - minu kollane pitskoes pluus, millel on tegelikult juba umbes 7 aasta pikkune ajalugu.



Kui ma sellest samast lõngast sama mustriga pluusi esimest korda kudusin, siis õnnestus mul tagumine tükk kududa esitükist 2 mustrikorda laiem. Tolkorral see mind eriti ei morjendanud, üles ei viitsinud harutada ning õmblesingi kokku. Kandsin ka. Olgugi, et oli natuke lühike ja pidi pidevalt sättima, et ilusti hoiaks. Oma osa oli muidugi ka kandilisel kaelusel.
Selle aasta oktoobris, kui clapotis oli ilusti valmisti kootud, vaatasin tõsise pilguga seda kollast pluusi ning otsustasin ta üles harutada. Ning nüüd ta valmis ongi - paraja pikkusega, paraja laiusega ja V-kujulise kaelusega.

Mustri leidsin Novitast (ei mäleta praegult aastat ega numbrit). Lõnga tõi mulle vanatädi Soomest.
Pilt mustrist:



Ja kui ma nüüd ükskord jõuan kõik servad üle heegeldatud, siis postitan siia pildi teemaga "Kuidas pluus selga passib".

peaasi, et pikk ja lai oleks;)

(või no teate ju seda, et "suurus ei loe, peaasi, et pikk ja jäme oleks"?)

igatahes siin näete sall-kampsun-mantlit, mis on kootud meile kõigile knittyst tuttava clapotise õpetusi silmus-silmuselt järgides:)

ma pean vist õppima tihedamalt kuduma. aga see asi olevat oma hõredast välimusest hoolimata päris soe!

size DOES matter

Ei, mitte et liiga väike oleks miski - hoopis liigne suurus teeb muret;)

Juba terve igaviku olen endale üht kena õlakampsunit tahtnud, nii et kui Elsa õpetus Eesti Naises ilmus, siis hankisin endale kiiresti ilusa lõnga (ka mingi Katia, aga mitte see Danubio, mis Elsal) ja hakkasin kuduma. See võttis igaviku, sest lõng oli kohutavalt peenike, aga nii-nii ilus, et loobuda ka ei saanud.

Aga kui kampsun lõpuks valmis sai, selgus, et kanda teda ei anna, kumbki varrukas oli mulle paarikümne sentimeetri jagu liiga pikk:) Milles asi - no seda kampsunit kootakse n-ö laiupidi, ühest varrukaotsast teise. Võtsin küll enda meelest arvesse Elsa hoiatust, et ripskude venib, aga ei skoorinud. Ja kui sul on kaks meetrit ripskudet ühe tavalise varda peal (pikad nad on, mingi 30 cm?), siis ei saa ju enne silmuste mahakudumist aru kah, et liiga palju sai.

No mul on üks pikajäsemeline sõbratar õnneks olemas, õlakampsun ootab pakituna, millal tema juurde saab. Ehk kõlbab ikka kanda. Muidu mulle selga kohendatuna nägi ta välja selline:


Nojah. Seda te, eksole, mäletate, kuidas me kõik kudusime sama õpetuse järgi clapotist, teie omad tulid liiga väikesed, et sallina kanda, aga minu omast sai lausa õlasall? Okei, mul olid jämedamad vardad ja jämedam lõng. Aga oma järgmise clapotise tegin ma nr 3 varrastega peenikesest mohäärist, ikka sama õpetuse järgi, ainult et mõnikümmend rida jätsin vahelt ära, sest lõng hakkas otsa saama. See sai tehtud kingiks teisele sõbratarile, kes on nüüd rahul, et on saanud endale "salli, kampsuni ja mantli korraga" - see sai VEEL suurem, kui mu enda oma!

Õlakampsunit mul ikka ei olnud, panete tähele. Uuele ringile, seekord Abakhanist ostetud efektlõngaga, mis ei maksnud pea mitte midagi (300 grammi alla 30 krooni, kui ma õigesti mäletan). Seekord venitasin tööproovi mõõtes ERILISE hoolega (te ju ei kahtlustanud, et ma tööproovi tegemata jätan kunagi? mkm, see on vist enamvähem ainus, mis mulle põhikooli käsitöötundidest külge jäi...) ja arvestasin venimisega jne. Tulemus - pärast silmuste mahakudumist oli asi 150 cm asemel täpselt 2 meetrit pikk...

Õlakampsuniks õmmelda ta muidugi ei kõlvanud, aga normaalne sall sai sellest küll. Välja näeb nagu see rohelise-lillakirju koll Monsters Inc multikast. Ma kunagi sebin teile pildi ka, siis saate aru:)

Nutikate käsitöötšikkidena küsite nüüd, mis pagana pärast mul oli vaja sellest ristipidisest kudumisõpetusest kinni pidada, kui ma nagunii efektlõngast kudusin ja kampsunile triipe ei taotlenud. Ma ka ei tea. Kui pea ei jaga, siis peavad nobedad näpud jagama, ma arvan:D

Praegu koon endale tavalist kampsunit villasest lõngast. Kui see ka liiga suur saab, siis lükkan lihtsalt 60 kraadiga pesumasinasse, ausalt:) Õlakampsuniga kolmandale ringile minna hetkel veel ei tihka...