Juba terve igaviku olen endale üht kena õlakampsunit tahtnud, nii et kui Elsa õpetus Eesti Naises ilmus, siis hankisin endale kiiresti ilusa lõnga (ka mingi Katia, aga mitte see Danubio, mis Elsal) ja hakkasin kuduma. See võttis igaviku, sest lõng oli kohutavalt peenike, aga nii-nii ilus, et loobuda ka ei saanud.
Aga kui kampsun lõpuks valmis sai, selgus, et kanda teda ei anna, kumbki varrukas oli mulle paarikümne sentimeetri jagu liiga pikk:) Milles asi - no seda kampsunit kootakse n-ö laiupidi, ühest varrukaotsast teise. Võtsin küll enda meelest arvesse Elsa hoiatust, et ripskude venib, aga ei skoorinud. Ja kui sul on kaks meetrit ripskudet ühe tavalise varda peal (pikad nad on, mingi 30 cm?), siis ei saa ju enne silmuste mahakudumist aru kah, et liiga palju sai.
No mul on üks pikajäsemeline sõbratar õnneks olemas, õlakampsun ootab pakituna, millal tema juurde saab. Ehk kõlbab ikka kanda. Muidu mulle selga kohendatuna nägi ta välja selline:
Nojah. Seda te, eksole, mäletate, kuidas me kõik kudusime sama õpetuse järgi clapotist, teie omad tulid liiga väikesed, et sallina kanda, aga minu omast sai lausa õlasall? Okei, mul olid jämedamad vardad ja jämedam lõng. Aga oma järgmise clapotise tegin ma nr 3 varrastega peenikesest mohäärist, ikka sama õpetuse järgi, ainult et mõnikümmend rida jätsin vahelt ära, sest lõng hakkas otsa saama. See sai tehtud kingiks teisele sõbratarile, kes on nüüd rahul, et on saanud endale "salli, kampsuni ja mantli korraga" - see sai VEEL suurem, kui mu enda oma!
Õlakampsunit mul ikka ei olnud, panete tähele. Uuele ringile, seekord Abakhanist ostetud efektlõngaga, mis ei maksnud pea mitte midagi (300 grammi alla 30 krooni, kui ma õigesti mäletan). Seekord venitasin tööproovi mõõtes ERILISE hoolega (te ju ei kahtlustanud, et ma tööproovi tegemata jätan kunagi? mkm, see on vist enamvähem ainus, mis mulle põhikooli käsitöötundidest külge jäi...) ja arvestasin venimisega jne. Tulemus - pärast silmuste mahakudumist oli asi 150 cm asemel täpselt 2 meetrit pikk...
Õlakampsuniks õmmelda ta muidugi ei kõlvanud, aga normaalne sall sai sellest küll. Välja näeb nagu see rohelise-lillakirju koll Monsters Inc multikast. Ma kunagi sebin teile pildi ka, siis saate aru:)
Nutikate käsitöötšikkidena küsite nüüd, mis pagana pärast mul oli vaja sellest ristipidisest kudumisõpetusest kinni pidada, kui ma nagunii efektlõngast kudusin ja kampsunile triipe ei taotlenud. Ma ka ei tea. Kui pea ei jaga, siis peavad nobedad näpud jagama, ma arvan:D
Praegu koon endale tavalist kampsunit villasest lõngast. Kui see ka liiga suur saab, siis lükkan lihtsalt 60 kraadiga pesumasinasse, ausalt:) Õlakampsuniga kolmandale ringile minna hetkel veel ei tihka...
1 kommentaar:
minu esimest korda õpetuse järgi tehtud õlakas sai jälle liiga lühike. sestpeale koon sedasorti asju vaid ristipidi. Saab vähemalt mõõta pidevalt.Ühes varasemas Käsitöös on ka ristipidi kootu õpetus olemas.
Postita kommentaar