Panen veel kolmest jõulukingist pildid, milledest eelnevalt juttu oli. Ando emale kingitud rätik ja linik ning Ando õele saanud kaelakee.

Pildide kvaliteet ei ole just väga hea, a mingi aimduse ikka saab:D

Tegelesin täna ka väikestviisi käsitööga ning sain valmis punased villapallidest kõrvarõngad.

Kasutatud on siis kahte Tiimarist ostetud väikest villapalli ja erineva suurusega punaseid seemnehelmeid.

Mul küll pole midagi uut ega huvitavat välja pakkuda. Tegin sama liniku, mis Krista aga pildi panen ikka :)

Vaikus on meil siin blogis:)

Tegelikult on mul juttu palju, aga pilte...njahh...juhtus nii nagu alati, et jõudsin enne asjad ära kinkida, kui pilti teha neist.
Ühesõnaga minu jõulukingid olid 80% isetehtud see aasta ja selle üle olem ma ääretult uhke:) Ema sai siis ühe siidisallidest (selle pulga ümber mässimise tehnikas) ja punase "jõulutähe" liniku. Nendest asjadest saab ka pildid mingi aeg.
Vennanaisele tegin juukseklambri (organzapael ja helmed) ning Ando õele "Elupuu" kaelaehte. Siin on õpetus http://www.beadstudio.com/info.php?a=613 . Kasutasin 1 mm ja 0,4 mm hõbetatud traati ning mäekristallist helmetükke. Kee ise tegin valgest kahe erineva laiusega organza paelast. Lõpptulemus oli igati OK.
Ando ema sai teise, tolle ruudu kujulise siidiräti ning "Kuuseliniku":)
Linikute õpetused on siin: http://nelly.planet.ee/ise/ajakirjad/joulud/joul.html . Suht lõpus on see roheline helmeste ja kuuskedega linik ja pärast seda siis too punane, mille sai mu ema.
Samamoodi sai ka Getu endale minu tehtud kaelakee teokarbi ripatsiga. Õpetuse leiab siit: http://www.isetegija.net/it/parlimangud/menu4_8.html . Getu kaelakeest on mul küll pilt ka, a seda ma järjekordselt üles ei saa. Niiet panen kunagi hiljem.

Selline isetegemine oli siis enne neid jõule. Ah jaa...ma tegin veel postkaardid ka, aga minu laiskuseastme juures jäid need posti panemata. Õnneks tulevad jõulud aasta pärast uuesti, siis ma parandan ennast:P

Nii, Getli kaelaehte pildid on siis siin. Üks tervikpilt ja teine ripatsist.

miks me tahame viltimist ka proovida...

... lisaks neile asjadele, mis ma eelmises postituses kirja panin?

Aga selleks, et osata teha näiteks midagi sellist.

ema, ära sina seda loe!

tänasel siidimaaliworkshopil olid kõigil käsitöötšikkidel käed-jalad nii tööd täis, et pilti teha ei tulnud kellelegi meelde. parem ongi ehk - suurem osa täna valmistehtust läheb ilmselt kingipakkidesse ja me ei taha ju mõne pahaaimamatu lugeja jõuluüllatust ära rikkuda;)

aga Üllet ähvardasime juba, et läheme tagasi - lisaks siidimaaliideedele, mis lõpuks ka ikka tekkisid (kuigi alguses oli kõigil tunne, et kuskilt ei oska alustada ega midagi teha), tabas meid kohutav vajadus proovida ka paberitegemist, klaasisulatamist, t-särkide valmistamist ja mida kõike veel.

olime väsinud, aga õnnelikud.

peaasi, et pikk ja lai oleks;)

(või no teate ju seda, et "suurus ei loe, peaasi, et pikk ja jäme oleks"?)

igatahes siin näete sall-kampsun-mantlit, mis on kootud meile kõigile knittyst tuttava clapotise õpetusi silmus-silmuselt järgides:)

ma pean vist õppima tihedamalt kuduma. aga see asi olevat oma hõredast välimusest hoolimata päris soe!

size DOES matter

Ei, mitte et liiga väike oleks miski - hoopis liigne suurus teeb muret;)

Juba terve igaviku olen endale üht kena õlakampsunit tahtnud, nii et kui Elsa õpetus Eesti Naises ilmus, siis hankisin endale kiiresti ilusa lõnga (ka mingi Katia, aga mitte see Danubio, mis Elsal) ja hakkasin kuduma. See võttis igaviku, sest lõng oli kohutavalt peenike, aga nii-nii ilus, et loobuda ka ei saanud.

Aga kui kampsun lõpuks valmis sai, selgus, et kanda teda ei anna, kumbki varrukas oli mulle paarikümne sentimeetri jagu liiga pikk:) Milles asi - no seda kampsunit kootakse n-ö laiupidi, ühest varrukaotsast teise. Võtsin küll enda meelest arvesse Elsa hoiatust, et ripskude venib, aga ei skoorinud. Ja kui sul on kaks meetrit ripskudet ühe tavalise varda peal (pikad nad on, mingi 30 cm?), siis ei saa ju enne silmuste mahakudumist aru kah, et liiga palju sai.

No mul on üks pikajäsemeline sõbratar õnneks olemas, õlakampsun ootab pakituna, millal tema juurde saab. Ehk kõlbab ikka kanda. Muidu mulle selga kohendatuna nägi ta välja selline:


Nojah. Seda te, eksole, mäletate, kuidas me kõik kudusime sama õpetuse järgi clapotist, teie omad tulid liiga väikesed, et sallina kanda, aga minu omast sai lausa õlasall? Okei, mul olid jämedamad vardad ja jämedam lõng. Aga oma järgmise clapotise tegin ma nr 3 varrastega peenikesest mohäärist, ikka sama õpetuse järgi, ainult et mõnikümmend rida jätsin vahelt ära, sest lõng hakkas otsa saama. See sai tehtud kingiks teisele sõbratarile, kes on nüüd rahul, et on saanud endale "salli, kampsuni ja mantli korraga" - see sai VEEL suurem, kui mu enda oma!

Õlakampsunit mul ikka ei olnud, panete tähele. Uuele ringile, seekord Abakhanist ostetud efektlõngaga, mis ei maksnud pea mitte midagi (300 grammi alla 30 krooni, kui ma õigesti mäletan). Seekord venitasin tööproovi mõõtes ERILISE hoolega (te ju ei kahtlustanud, et ma tööproovi tegemata jätan kunagi? mkm, see on vist enamvähem ainus, mis mulle põhikooli käsitöötundidest külge jäi...) ja arvestasin venimisega jne. Tulemus - pärast silmuste mahakudumist oli asi 150 cm asemel täpselt 2 meetrit pikk...

Õlakampsuniks õmmelda ta muidugi ei kõlvanud, aga normaalne sall sai sellest küll. Välja näeb nagu see rohelise-lillakirju koll Monsters Inc multikast. Ma kunagi sebin teile pildi ka, siis saate aru:)

Nutikate käsitöötšikkidena küsite nüüd, mis pagana pärast mul oli vaja sellest ristipidisest kudumisõpetusest kinni pidada, kui ma nagunii efektlõngast kudusin ja kampsunile triipe ei taotlenud. Ma ka ei tea. Kui pea ei jaga, siis peavad nobedad näpud jagama, ma arvan:D

Praegu koon endale tavalist kampsunit villasest lõngast. Kui see ka liiga suur saab, siis lükkan lihtsalt 60 kraadiga pesumasinasse, ausalt:) Õlakampsuniga kolmandale ringile minna hetkel veel ei tihka...

Veidike tekstiilimaalist

Kitty kirjutas vihjeid fimo kasutamise kohta, ma siis kirjutan tekstiilimaali kohta.

Vihje 1.  Värvid määrivad. Eriti on seda näha käte pealt, ka siis kui on kummikindad käes. Rääkimata riietest, sest tekstiilivärv on nagu värviline vesi, mis sisaldab ohtralt keemiat. Ka riietele võivad pritsmed jätta korralikud plekid, seega ärge heledaid, pidulike, korralike, eriti kalleid firmamärgiga riideid maalimise ajal kandke. Kuidas käsi puhtaks saada? Heledamad värvid tulevad kätelt lihtsamini maha, tugevamate (tumedate) värvide korral lihtsalt veest ei piisa. Ise olen kasutanud erinevaid küürimisvahendeid, need aitavad küll. Aga riided? Riiete pealt plekid nii lihtsalt välja ei tule, kuigi siin sõltub taas jälle värvist. Ehk tugevamad plekieemaldid võtavad värvipleki välja ja kui veab, siis ainult pleki.

Vihje 2. Joonistamisoskus ei ole oluline. Üldiselt esimene töö on värvidega ja kangaga tutvumine. Siid on küllaltki õhuke materjal ja värvid on kergesti laialivalguvad. See laialivalguvus lihtsustab värvide kokkusulatamist ja hajutamist siidil.

Vihje 3. Kuulake mida Ülle Raadik räägib - erinevad tehnikad, vahendid, stiilid, värvid.

Vihje 4. Olge julged!!!


Natuke netis surfates ja kuugeldades leidsin mõned lingid, mis võiksid huvi pakkuda:
Dharma Trading Co.
Silk painting


Eks ma lisan neid siia veel.

Veel ehteid...

Ma ehin ennast võõraste sulgedega:P Täna sain Mannilt kätte kaks kaelaehet (ripatsid ikka fimost).

Kui Arno isaga koolimajja astus, olid ...

Kui täna noortemajja astusin ei olnud mul seal midagist mõttes teha, aga välja tulin 2 kaarti kotis ja üks näidisena sinna jäetud.

Saan nüüd mina ka siia midagi lisada. Sain siis sellise tekikese valmis. Pressimata ainult veel.

Pildid meie töötoast on üleval siin.

mõned fimovihjed päris-päris algajatele

teate, kui ma esimest korda hakkasin fimost asju tegema, siis ma olin ikka päris loll. aga ma ei leia, et see väga minu süü oleks, sest ma enda meelest tegin enne korraliku researchi ja lugesin igasuguseid veebilehti ja arvasin enne fimopakkide lahtikiskumist siiralt, et ma kujutan ette küll, kuidas see asi käib. aga noh, well. ikka tuli suur hulk väga elementaarseid asju ülatusena, nii et ma nüüd panen need üllatused siia kirja, et te teaks oodata. kui te juhtute sama lollid olema kui mina:)

fimovihje nr 1: see asi MÄÄRIB! valge ei määri muidugi, aga kõik teised värvid küll. ma ei tea, kuidas kogenud fimotajad olukorraga toime tulevad, mina igatahes jooksen kogu aeg kraani vahet, et ntx sinine värv peopesadest maha küürida, et saaks hakata punasega midagi tegema, ilma, et kokku määrdundlilla tuleks. see pagan ei tule niisama veega maha ka. optimaalne kombinatsioon on kuum vesi, nõudepesuvahend ja nõudepesuhari (viimane saab pärast järgmist kolme-nelja-viit nõudepesu ka oma originaalvärvi tagasi:P). ja nii iga kord, kui uue värvi tahad pihku võtta.

vihje nr. 2: see asi KLEEBIB ka. no ma vaatan, tegijatel on kõigil pastamasinad fimo rullimiseks, võibolla siis neil ei saa käed ka mustaks ja võibolla ei jää pastamasina külge fimo kinni ja üldse on kõik jube äge. minul, lihtsal inimesel, on taignarull, õigemini kaks taignarulli. alguses ma kasutasin seda plastmassist taignarulli, mida söögitegemiselgi, aga õige ruttu sain aru, et see pole hea mõte (vt vihje 1). ostsin endale pisema puust taignarulli spetsiaalselt fimo jaoks, aga kõik rullitav jäi sinna külge kinni ja isegi kui ma ta kätte sain, värvi andis ikka. lisaks jäi fimo kinni mu köögilauavakstule (ka seal olid veel pikka aega ebamäärase kujuga sinised plekid).

kõigepealt taipasin vakstu ja fimo vahele küpsetuspaberi panna. sai parem. aga tõeline murrang saabus siis, kui taipasin ka rullitava fimo peale küpsetuspaberi panna. see ei kleepu lõplikult kinni ja kui värvi on vaja vahetada, saab ka uue(d) paberi(d) võtta, nii et määrimisprobleem lahendub.

ega rullima muidugi ei pea, kui tahad niisama näpu vahel pisikesi imeasju voolida. aga kui tahta teha ntx lehmi;) või midagi niisugust - siis on rullida ikka vaja küll.

vihje nr 3: on olemas fimo classic ja fimo soft. fimo soft on oluliselt pehmem;) ja jällegi, kui üritada teda taignarulliga rullida, siis on vahe väga hästi tunda. classicut lihtsalt ei jaksa eriti õhukeseks rullida.

esimeseks korraks aitab küll.

lubatud lehmad

hahaa. ma mõtlesin küll, et ühe päeva jooksul kolme postitust ikka ei tee, aga näe, märkamatult jõudis kätte uus päev:D


saage palun tuttavaks, fimost lehmad, millest mõnedesse ma tegin augud (ei tea küll, kes ja kuhu neid riputada peaks tahtma), mõnedele panin magnetid külge (ehkki külmkapimagnet on maailma mõttetuim ese - aga no andke ideid, mida veel võiks fimost lehmaga teha) ja mõned kõrvetasin ahjus ära (need ei pääsenud pildile).

ülemine parempoolne helendab pimedas, laigulise valged laigud helendavad ka. päris spooky on öösel kööki minna, võite ette kujutada;)

suurusest ei saa pildil aru, aga umbes 7 cm pikad on.

minu esimesed triibulised

aga fimost rääkides: selle ehtekomplekti sain endale nii, et ise tegin fimost need, noh, junnid, ja osavam (ja paremini varustatud) sõbranna lisas paelad-konksud-värgid. roosa fimo on muide sädelevast punasest ja tavalisest valgest kokku segatud ja see on lihtsalt maailma suurim vedamine, et sõbrannal täpselt sama värvi roosa pael leidus:)

yet another one

nii, minu clapotisest siis ka pilt, et oleks täiskomplekt.

täiesti asendamatu riietusese praegusel aastaajal, teate!

nüüd ma tahaks proovida kududa seda asja. ainus häda, et ma sellist pärast kanda küll ei viitsiks, niisama intrigeeriv.

Viskasin siia on clapotise pildi, siis nagu ühes kohas.

minu Clapotis

Olen loll ja järjekindel ning proovin ise ka ühe pildi üles panna...see on siis osa mu sallist:P ja loomulikult ma JÄLLE ei saa sellega hakkama...saadan Katsule.
Edit:

Krista poolik sall

näiteks lehmadest

mina, kel mul teatavasti on palju vaba aega (akadeemiline!) olen oma fimoga juba kõvasti kaugemale jõudnud kui selle kapinurgas hoidmine. kui suureks saan, hangin fotoka ja teen teile ägedaid pilte sellest, mis ma valmis olen käkerdanud. senikauaks väike teaser: tegin pimedas helendava lehmakujulise külmkapimagneti ükspäev;)

Tere ka minu poolt:o)

Meil tulevad viimasel ajal ikka ütlemata head ideed, ma peaks mainima:) Aga see on ainult tore. Ühesõnaga me mõtlesime jah, et kuna me juba Clapotist tegime, siis võiks veel midagi ju koos kududa või mingit muud moodi meisterdada. Ja kuna alati on probleem, kuhu panna asjade õpetused nii, et need kõigile kättesaadavad oleksid, siis...tekitasime blogi.

Nii...ma nüüd üritasin tulutult mingi 10 minutit pilti üles panna. Saatsin pildi Katsule ja ise kirjutan siis teksti:D Ühesõnaga täna sain ma sellise imeilusa fimost ehte omanikuks. Autoriks on MANN ja tema töid näeb aadressil http://www.heegeldab.blogspot.com!
Sellest kirjutasin ma just sellepärast, et mul endal on kapis fimo ja cernit savi, mis ootavad seda aega, kuni ma julgen nendega midagi tegema hakata.

Edit by Kadri:

Tervitused!

Kristaga tulime ideele, et võiks olla koht, kuhu saame oma näputööde ja kokkakunsti üllitused üles panna.
Ka mustrid ja pildid tehtud asjadest.

Edu meile!