Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab

Minu vaikimise taga on olnud hoolas näputöö, mis mõnikord jäi pikemaks ajaks laua nurgale seisma. Aga siin ta nüüd on - minu kollane pitskoes pluus, millel on tegelikult juba umbes 7 aasta pikkune ajalugu.



Kui ma sellest samast lõngast sama mustriga pluusi esimest korda kudusin, siis õnnestus mul tagumine tükk kududa esitükist 2 mustrikorda laiem. Tolkorral see mind eriti ei morjendanud, üles ei viitsinud harutada ning õmblesingi kokku. Kandsin ka. Olgugi, et oli natuke lühike ja pidi pidevalt sättima, et ilusti hoiaks. Oma osa oli muidugi ka kandilisel kaelusel.
Selle aasta oktoobris, kui clapotis oli ilusti valmisti kootud, vaatasin tõsise pilguga seda kollast pluusi ning otsustasin ta üles harutada. Ning nüüd ta valmis ongi - paraja pikkusega, paraja laiusega ja V-kujulise kaelusega.

Mustri leidsin Novitast (ei mäleta praegult aastat ega numbrit). Lõnga tõi mulle vanatädi Soomest.
Pilt mustrist:



Ja kui ma nüüd ükskord jõuan kõik servad üle heegeldatud, siis postitan siia pildi teemaga "Kuidas pluus selga passib".

Panen veel kolmest jõulukingist pildid, milledest eelnevalt juttu oli. Ando emale kingitud rätik ja linik ning Ando õele saanud kaelakee.

Pildide kvaliteet ei ole just väga hea, a mingi aimduse ikka saab:D

Tegelesin täna ka väikestviisi käsitööga ning sain valmis punased villapallidest kõrvarõngad.

Kasutatud on siis kahte Tiimarist ostetud väikest villapalli ja erineva suurusega punaseid seemnehelmeid.

Mul küll pole midagi uut ega huvitavat välja pakkuda. Tegin sama liniku, mis Krista aga pildi panen ikka :)

Vaikus on meil siin blogis:)

Tegelikult on mul juttu palju, aga pilte...njahh...juhtus nii nagu alati, et jõudsin enne asjad ära kinkida, kui pilti teha neist.
Ühesõnaga minu jõulukingid olid 80% isetehtud see aasta ja selle üle olem ma ääretult uhke:) Ema sai siis ühe siidisallidest (selle pulga ümber mässimise tehnikas) ja punase "jõulutähe" liniku. Nendest asjadest saab ka pildid mingi aeg.
Vennanaisele tegin juukseklambri (organzapael ja helmed) ning Ando õele "Elupuu" kaelaehte. Siin on õpetus http://www.beadstudio.com/info.php?a=613 . Kasutasin 1 mm ja 0,4 mm hõbetatud traati ning mäekristallist helmetükke. Kee ise tegin valgest kahe erineva laiusega organza paelast. Lõpptulemus oli igati OK.
Ando ema sai teise, tolle ruudu kujulise siidiräti ning "Kuuseliniku":)
Linikute õpetused on siin: http://nelly.planet.ee/ise/ajakirjad/joulud/joul.html . Suht lõpus on see roheline helmeste ja kuuskedega linik ja pärast seda siis too punane, mille sai mu ema.
Samamoodi sai ka Getu endale minu tehtud kaelakee teokarbi ripatsiga. Õpetuse leiab siit: http://www.isetegija.net/it/parlimangud/menu4_8.html . Getu kaelakeest on mul küll pilt ka, a seda ma järjekordselt üles ei saa. Niiet panen kunagi hiljem.

Selline isetegemine oli siis enne neid jõule. Ah jaa...ma tegin veel postkaardid ka, aga minu laiskuseastme juures jäid need posti panemata. Õnneks tulevad jõulud aasta pärast uuesti, siis ma parandan ennast:P

Nii, Getli kaelaehte pildid on siis siin. Üks tervikpilt ja teine ripatsist.

miks me tahame viltimist ka proovida...

... lisaks neile asjadele, mis ma eelmises postituses kirja panin?

Aga selleks, et osata teha näiteks midagi sellist.

ema, ära sina seda loe!

tänasel siidimaaliworkshopil olid kõigil käsitöötšikkidel käed-jalad nii tööd täis, et pilti teha ei tulnud kellelegi meelde. parem ongi ehk - suurem osa täna valmistehtust läheb ilmselt kingipakkidesse ja me ei taha ju mõne pahaaimamatu lugeja jõuluüllatust ära rikkuda;)

aga Üllet ähvardasime juba, et läheme tagasi - lisaks siidimaaliideedele, mis lõpuks ka ikka tekkisid (kuigi alguses oli kõigil tunne, et kuskilt ei oska alustada ega midagi teha), tabas meid kohutav vajadus proovida ka paberitegemist, klaasisulatamist, t-särkide valmistamist ja mida kõike veel.

olime väsinud, aga õnnelikud.